Blondinka8’s Blog

Ma panin eile selle postituse omast arust üles, aga hommikul avastasin, et seda polegi ja mustand on ka poolik vaid. Seega proovin mingi versiooni uuesti üleslaadida…Mingi imelik värk, aga Grete nägi postitust ja tema telos oli kõik nii, nagu ma eile ta üles laadisin 😀 Igaljuhul Aili ei näinud, mina ei näinud ja mulle arvuti väitis, et piltideta versioon vaid mustandis. Nüüd said pildid küll nõmedalt (mulle ei meeldi nii), aga ma ei viitsi enam uuesti 😀

Hakkasime eile hommikul juba 7.30 kodust liikuma, sest Argol oli vaja 2,5 tundi Tallinnas tööd teha. Me läksime lastega seniks Ülemiste keskusesse aega parajaks lööma. Jõudsime mõni minut enne 10 ja kauplused olid alles suletud, aga õnneks avati kohe. Esimese asjana läksime mängutuppa, sest plaanisin lapsed tunnikeseks sinna mängima jätta ja ise käia tiiru raamatupoes ja toidupoes. Peale mängutuba läksin lastega kohe sinna kõrvale Lidosse sööma, sest laeval me sööke ei võtnud. Ma ei tea, mis mul juhtus, aga kohe pele söömist hakkas sedasi kõht valutama, et vaevalt suutsin end liigutada. Aili palus mul veel võimalusel korraks Rimist läbi hüpata ja kõmpisime lastega alla. Jätsin nad sinna pingile istuma juba eelmise toidukotiga ja läksin vaid vorstide järgi. Sain vahepeal teada, et  Argo hakkab varsti tulema ja mõtlesin, et hakkan väikest riide sättima. Selle peale viskas ta end sinna samasse pingi kõrvale maha ja keeldus riietumast ja laevale minemast. Ta ei jonninud häälega, aga lihtsalt keeldus. Mul aga kõht nii räigelt valutas, et ma ei olnud võimeline kükitama ja teda sealt maast üles võtma. Seega kauplesin ja lõpuks me ikka minema saime 😀 Laeva peal olin mina “suremas”, sest see kõhuvalu oli väga suur ja lootsin, et lööks kõhu lahti vms, et äkki tuleb inimese tunne, aga hoopis veidi enne Soome jõudmist läks lihtsalt mööda ja oligi unustatud. Kennetil oli üks imelik asi veel juba hommikust saati lonkas jalga ja seal siis Argo kakkus tal soki jalast ära ja avastas, et jalavõlvi all oli paistes koht. Ei teagi, kas kuhugi äralöönud vms, aga seda kohta maha ta ei tahtnud mitte panna. Laeval parkisime Avo selja taga, aga nii, et üks võõras auto oli vahet. Aili teadis seda küll, aga automaatselt läks ja avas kohe tagaoleva auto ukse, et lastega rääkida, aga seal oli üks kutsu 😀 Aili naeris, et hea, et nina ära ei hammustanud 😀 Aga no mis sa tungid siis võõrastesse autodesse 😀 Edasi sõitsime ära umbes pool Rovaniemi teest ja jäime öömajale. Väga mõnus majake oli 🙂 Uni tuli hea! Leppisime kokku, et kümne paiku liigume edasi ja nii me ka teele saime. Sõita oli 460km. Sõitudel olid vahel paar minipeatust, aga lõpuks me siia täna ikka kohale jõudsime. Üsna kohe, kui tuppa saime, siis meie väike köhiv poiss muutus imelikus- oli väsinud ja puges issi kaissu. Ei läinudki kaua, kui oksendas ja värises nagu haavaleht. Varsti on kuum nagu söetükk ja kaanis vett juua. Rohkem ta ei oksendanud ja peale väikseid uinakusutse mängis juba kaarte ja nii kuum enam ei olnud ka.  Pole küll päris terve, aga ilmselt suurem osa on möödas (tuleb ju loota). Köha on aga väga suureks läinud ja viimasel ööl köhis juba öösel ka väga palju, lisaks sellele, et ta päeval köhib. Issi jäi Kennetiga tuppa, me läksime Kelli, Kerdi ja Ailiga välja, et vaadata üle suusastaadion ja lasta lastel natukene kelgutada. Väljas näitas -17 ja olime natuke üle tunni. Hiljem läksin Argoga uuesti, et jalutustiir teha ja ümbrust uudistada.
Hommikul lähevad mehed sõitma ja eks me vaatame, kuidas Kennet end tunneb ja selle järgi otsustame, mis teeme.

Panen paar telefoniklõpsu ka ja eelkõige on vaatamiseks see lumekiht, mis on katustel 😀