Pärast lõunast laste tudu plaanisime miskit teha, aga kuna keegi ühtegi normaalset plaani välja mõelda ei suutnud/ei viitsinud, siis Argo arvas, et läheks tiiru Keila joale.
Ütleks, et väga mõnus oli! Ilm oli super-soe, pilves ja kohati uduvihmane:) Lapsed said metsatukas jalutada ja käbisid/lehti korjata ning kõik me nautisime seda kergelt niisket metsalõhna. Kelli pelgas veidikene neid rippsildasid, aga Kert seevastu oli hulljulge nagu alati. Kuti ohjes hoidmiseks tuli ta nii mõnelgi korral sülle haarata ja lihtsalt veidi torinat kuulata:p Lõpp kiskuski nutuseks, sest emme ei lubanud tal üle silla ääre vette ronida ja muudkui suunas auto poole:)
Tagasiteel kuulasisme lastelaule ja juba peaaegu kodu ukse ees tegi Argo avastuse, et kell on ju vähe veel, lähme kuskile elektroonikapoodi (meeste asi noh:p). Keerasimegi otsa tsuti enne Tammsaare-Mustamäe risti ümber ja läksime Roccasse. Ja kuigi me külastasime vaid elektroonikapoodi, siis sai see siiski päris mõnusaks katsumuseks. Üks kahene arvas, et tema tahab ka ostukärusse…olgu öeldud, et kui me Kerdile käru võtsime, siis Kelli arvas, et tema kõnnib ise ja talle pole vaja. No ta siis üürgas seal +- elektroonikas, et tema tahab ka käru. Samas see variant ei sobinud, et võtame venna välja ja siis tema saabki:p Poest äratulek osutus hoopis sõjakaks, sest Kellile ei meeldinud üldse, et nii lühikeseks see poeskäik jäi ja muudkui korrutas, et tema tahab poodi ja me ei lähe koju ja et ta on tubli laps ja kuulab nüüd sõna. Olgu öeldud, et Kelli sõnakuulamine ei puutunud kuidagi asjasse, sest tegelt oligi selline plaan, et vaid elektroonikapood ja siis koju süüa tegema. Argo müüras siis kisava Kelliga ja pani teda autosse ja mina kisava Kerdiga (ei teagi kas kaastundest hakkas jonnima või ei meeldinud, et ma parkals ta sülle võtsin:p). Autos õnneks Kert rahunes, aga Kelli näitas oma iseloomu veel pikalt. Isegi kodu ukse ees pidime veel selgitama, miks me edasi shoppama ei jäänud (shoppamise hulluse on küll vanaema kaasa andnud).
No ja õhtune vann:D Lasin veel kenasti vanni joosta ja Kert käis seda voolavat vett seal vaatamas- teeb seda alati, aga seekord tegi pättust kah. Vannitoas pani näpud taha kõigele, mida riiulist leidis ,s .t. me leidsime vanniveest pesukaitseid, küünlaid, käterätte:D Tõstsin kõik üleliigse vannist välja ja lapsed said siis sulistada. Mingi hetk võtsin Kerdi välja, sest tema arvas, et vannis kõlbab vaid olla püsti ja kuskilt kinni hoidma ei pea. Kelli möllas seal alguses ise, aga siis Kert läks ka vanni äärde targutama. Lökerdasid naerda ja kõik tundus põnev, aga oh üllatust, Kert leidis riiulist veel vatipadjad ja uputas need ka vanni:p Vinge! Aga no neil oli lõbus ju ja Kert pole kunagi varem näidanud nende asjade vastu seal riiulis huvi- nüüd on kõikide asjade veepidavus järgi proovitud. Ja seda kõike ühe õhtuga:p