No ma ei mõista, mis nüüd lahti on. Kõik mida ma puudutan läheb kildudeks, imelikud asjad juhtuvad jne. Täna oli mul suur hirm Kellile lasteaeda järele minna, sest kartsin, et äkki jään kõige tipuks veel auto alla kah. Sest minuga ju juhtub…
Tegin tänaseks söögiks ettevalmistusi, s.t. koorisin kartuleid ja tükeldasin kapsast ja pidasin mõttes juba plaani, et läheme apteeki rohtu ostma, teeme väikse poetiiru ja kui aeg paras, siis Kellile aeda järele. Sain vaid veidi oma mõtteid mõlgutada, kui tuli imelik susin ja köögikraan hakkas täiega läbi jooksma- õnneks küll otse kraanikaussi, aga siiski. No mida?! Vaatasin oma jõududega kraanikausi alla, et äkki leian mingi kraani ja saan korteri veevarustsue sulgeda, sest esialgu tundus see teine variant (ootan veel mitu tundi meest) mind pankrotti viimas, sest vesi jooksis ikka suht kõva survega. Teadsin, et Argol on koolitus ja ta väga kergekäeliselt sealt ära tormata ei saa, aga kosulteerisin siiski msnis, et äkki tal on mõni idee, kust ma saan vee kinni või kellegi appi. Proovisin Anttile helistada, aga tema ei võtnud vastu (oli trennis). Mees juba arvas, et ta ikka tuleb koju, aga siis ikka et ei tea, mis saab ja äkki toruabi vms. Ma siiski helistasin Nenole, et äkki tema teab, kust ma saan selles korteris selle neetud vee kinni. Ta ei teadnud, aga vähemalt ta ütles päästvad sõnad: “Ma tulen ja vaatan” 🙂 Mu suunurgad tõusid kõrgemale ja tekkis tunne, et keegi viskas uppujale päästerõnga 😀
Neno saabus kiirelt ja sama kiirelt ja osavalt nagu Supermees tuhises köögi-wc ja vannitoa vahet ja pärast Argo suure teipimise töö eemaldamist leidis ta kraani- selle päästva kraani 😀
Neno sai tööle tagasi minna ja mina kutiga apteeki ja siis lasteaeda (ausalt…ma vaatasin 7 korda mõlemale poole, enne kui julgesin üle tee minna). Tagasi tulles hakkas vihma sadama…just VIHMA ja seda täpselt sellel ühel korral kui ma vihmakilet kaasa ei võtnud ja Kellil oli jope asemel vest :p
Koju jõudes tahtsin ju söögi hakkama panna aga vett polnud, no hea küll ma lähen siis vetsu….noooooooooo tumbajumba- MEIL EI OLE VETT. Võtsin supipoti kaasa ja läksin naabrite poole vett hankima ja vetsu keha kergendama.
Kohe peaks saabuma mees, kes saab õhtu veeta kraanikausi all ja peal. Edu talle!
Elagu oma mees ja kindlasti naabrimehed (üks kes aitas vett kinni panna ja teine kes lubas oma vett kasutada)!!!!!
Elame parema homse nimel 😀