Eile läksin Kellile lasteaeda järele ja võtsin fotoka ka kaasa, sest teadsin, et nad olid värvinud ja nende lehekesed on üles pandud. Lisaks tahtsin sügisandide näitusest ka paar klõpsu teha.
Plika on aga nii suur juba, et ennast aidata ei lase üldse. Kõik asjad peab ise tegema ja suunata ka ei või. Näiteks pani ta endale dressipüksid valetpidi jalga, aga tal oli ükskõik- no mul siis ka 🙂 Läksimegi nii hiljem koju. Ja kuna ta tahab ise riietuda, siis meil läheb seal garderoobis ikka päris kaua, aga no ega meil eriti kiire ei ole ka nagu.
Kelli käib aias nüüd ilma Mõmmita ja on sellele vaatamata väga tubli tüdruk. Hommikuti küll nutab veidi, aga kui kasvataja juba sülle võtab, siis enam ei nuta ja päeva peale ei pidavat üldse pisardama. Magab hästi ja sööb ka hästi- söögitädi ütles, et Kellil on väga hea isu ja ta söövat nende rühma lastest kõige paremini.
Kellil on küll vist väike stress hinge pugend, sest juba laupäevast saati ta nutab korra öösel (22-01 vahel). Kui ta tahab midagi, nt juua või vett, siis ta nii ütlebki, aga nüüd on kõikidel päevadel hakanud kohe kõva häälega nutma ja kui ma lähen tema juurde, siis ta magab aga nutab nii, et pisarad voolavad. Võtan ta siis sülle ja proovin temaga rääkida ja teda rahustada. Pärast mõnda rahustusminutit magab rahulikult edasi.
Maal käis Kelli vanaemaga koos seenel- estakaadi juures ja saagiks oli terve korvi täis seeni 🙂
