Poja on päev otsa suht viril olnud ja nüüd õhtu viimased tunnid möödusid enamasti nutmise tähe all. Söök ei kõlba ja isegi jogurt ei lähe kurgust alla. Vett õnneks joob lonksu kaupa. Proovisin teda kraadida ka, aga see maailma õudseim tegevus ju- röögib ja väänleb ja sikutab jõuda ära kraadiklaasi kaenla alt. Nii et ma ei saanudki sotti, kui palju tal tegelikult temperatuur on. Kraadiklaasi peale saime vaid 37,7, aga ta oli lõpuks ikka täitsa tuline ja tahtis tuttu. Viril, silmad punased, ei söö, kraadida ei lase…ma panin talle küünla, kuigi võibolla poleks veel pidanud, aga no ta tundis end ilmselgelt halvasti. Küünla panekule ei reaageerinud ka- pane kui tahad 🙁
Voodisse pikali jäi ta ilma ühegi piuksuta ja olude sunnil pidi Kelli ka nii vara tuttu minema, aga eks ta on ka väss sellest, et venna on päev otsa tuututanud. Loodame, et saame ikka kõik kasvõi mõned tunnid magada täna.
—
Päeval käis Kelli ja tegi vennale otsaette musi ja ütles, et vennakene sa oled vist terve, sul ei ole palavikku. Vennakene, kallikene, ära enam nuta, sa oled ju nii tubli poiss 🙂 Päris mitmel korral üritas teda lohutada ja käis mängima kutsumas, et lähme võtame ostukäru ja lähme mängult plastiliini ostma jne. Vennale sobis täna vaid joonistamine, nii et kõik võimalikud paberid on täis kritseldatud, k.a. nad ise ka, aga kuna on haiged, siis ei hakanud vanni neid toppima.
Uhh, raske…poja oli õhtul näost ikka nii ära, et hirmu ajab nahka 🙁
—
Ahjaa- poja kakas potti täna:)