Ma mõtlesin (jajaa…vahel teen seda), et prooviks nii, et ei kulutaks oma energiat pidevale laste keelamisele. Et tehku mis tahavad ja eks ma õhtul püüan elamisest jälle elamise teha.
Praeguseks on seis selline, et Kert sõi keedumuna või noh, tükeldas selle veetassi.
Lapsed elutsevad kapis.
Kahvlid ja lusikad on sahtlist viidud magamistuppa teki alla.
Et hakata teist tassi kohvi jooma, pidin ma kohvitassi võtma teksapükste säärest, sest Kert arvas, et see on minu mustale kohvitassile täpselt sobiv koht.
Kui toorjuustuleib oli taldriku pealt ära söödud, siis poiss püüdis püüdlikult sellest taldrikust (purunev taldrik ikka) omale kaabut teha 🙂 ja samal ajal kõndida ka.
Kelli proovis spordikotti pugedes paadiga sõita.
Käiku läksid päikseprillid, karvamüts ning kilejope.
Issi seljakotti (arvutikotti) saab ju edukalt kasutada liumäena või kiiga-kaagana!
Kert jõi kõrremahla, aga mingi hetk arvas, et nii äge on kui võtab kõrre välja ja siis valab paki teisipidi- tulemuseks kleepuv köök.
Siia vabakasvatuse teema alla võiks vist lisada ka oma mehe, kes saabus eilselt seminarilt poole hommiku ajal ja oli täitsa jokkis. Täna on tema parim sõber voodi ja padi ning mobiiltelefon, mis annab märku, kui on vaja tööd teha. S.t mees on kodukontoris täna:p . Tore, et tegu on sellise tööga, mida annab ka kodus teha ning et tegu on mõistvate ülemustega!
Nagu eilsest kleepuvast köögist oleks vähe olnud, siis Kert valas täna köögi põrandale tee, kus oli ka lusikatäis mett sees, ehk siis taas kleepekas 😀
Ja täna hommikul, kui me alles magasime, siis lapsed mängisid ja ma ärkasin kerge solina peale. Nimelt oli Kelli vahepeal potil käinud ning siis koos vennaga otsustati, et plastikust nukunõusid oleks vaja pesta- teadagi kus ja millega :p
Ei, igav meil ei ole 😀
🙂