Öösel kell 2,30 nuttis Kelli ja ütles, et tal kõht valutab, aga et väga hullu pole, et ta magab veel. Jõi vaid korra natukene ja tahtis kallistada. Pool tundi hiljem oksendas ta esimest korda. Aga kuna oli vaja ette võtta kogu voodipesu vahetus, tema tuduriiete vahetud, padja vahetus, siis ärkas loomulikult ka Kert üles. Esimese oksetiiru ajal sai ka Mõmmi oma osa.
Kõik kasitud, võttis ta kaissu ahvipärdiku ja läks magama. Veidi hiljem oksendas teist korda. Taas oli vaja kogu teema käsile võtta ja oma jao sai ka ahvipärdik. Jällegi ärkas üles ka Kert, kes oli jõudnud vaevalt uinuda.
Seejärel läks Kelli tuttu ja võttis kaissu päkapiku, kes pääses õnneks kolmandast okselaarist, sest temast läks see lihtsalt mööda, aga kuna Kert ärkas taas, siis loobusin sellest, et Kelli seal toas magab ja palusin tal meie voodisse jääda. Õnneks ta peale kolmandat korda öösel rohkem ei oksendanud,
Esimene laar voodipesu juba keerleb pesumasinas. Padjad lähevad ka hiljem. Aga mis ma Mõmmiga teen? Ma arvan, et see Mõmmi kuivab pärast pool aastat, aga niisama pestes (mitte väga rohke veega) küll see okselõhn küljest ära ei tule 🙁 Ja juba praegu Kelli igatseb oma Mõmmit 🙁
—
Lisaks kõigele tundub mulle, et paarinädalane “mitte nohu periood” sai läbi ja kutt ärkas nohuga- aevastab ja juba paar korda ninanalust olnud vaja pühkida.
—
Häda, häda ja veelkord häda. Nõme!
Aga eile õhtul olid nad üle pika aja nunnukad täitsa. Päris mõnus oli 🙂
—
Õhtune ülevaade. Kelli oksendas enne lõunat korra (kord nr 4) ja siis veel õhtul umbes kell 18.30. Siis oksendas ta meie voodi täis- sain pesta taas masinatäie pesu+küürisin madratsit ja pesin veel suleteki otsa ka. Jube!
Enne magamaminekut lõi Kellile 37,6 palaviku. Ise tundsin ka vahepeal, kuidas seest keeras ja külmavärinad jooksid üle keha.
Maarja mainis, et nemad pesevad küll karvaseid elukaid masinas ning tsentrifuug imeb nad piisavalt tühjaks veest ja kuivavad kiirelt ära. Pean siis Mõmmi kõigepealt haiglasse saatma (loe: pean nõelumistööd tegema), kus tal käsi korralikult külge õmmeldatakse, sest seda jama küll pole vaja, et Mõmmi masinas otsad annaks. Kelli on kindlasti õnnelikum katkise ja haisva Mõmmi üle, kui et Mõmmit enam üldse poleks.
—
Praegu lapsed magavad ja ma kavatsen ööseks pöidlad pihku lükata, et öö tuleks rahulik.
—
Ja muide…Kerdi jogurtikogus on vähenenud umbes ühele tassile päevas ja ta sööb nüüd päris mitu normaalset toidukorda. Super! Ehk tuleb koos söömisega ka tugevam immuunsussüsteem- loota ju võib 🙂