Reedel läksime suht hästi meelestatutena maale, aga siis jäi kutt haigeks (sellest ma rääkisin kirjutasin juba). Oksendas ta vaid korra, aga palavik tuli ja ise oli ta nagu väike tige herilane. Pidevalt rippus jala küljes ja jorises.
Jälle suutsin ma eeldada, et on nädalavahetus ja mees ka lastega rohkem koos, aga no maal on vaja ju elada garaazis ja tekitada omale juurde hobisi. No ta läkski kalale juba laupäeva õhtul (enne seda oli garaazis) ja pühapäeva lõunal tulin mina lastega ära. Tädi Ida lubasime ka koju viia. Mees saabus nagu ikka….hilja. Sai lastele öelda head ööd ja oligi põhimõtteliselt kõik. Jumal tänatud, et nädalas on 5 tööpäeva, sest see tähendab, et neil õhtutel on issi kodus 😀
Pühapäeval sõitma hakates jäid lapsed kohe tuttu, aga kui tädi Ida juures peatuse tegin, siis Kert ärkas üles ja jorises Tallinnani välja 🙁 Kodus hakkas Kelli peale käima, et läheme poodi…no ausalt oli külmkapp täiesti tühi ka. Läksingi siis lastega poodi ja tagasi tulek oli selline: Kert kärus, 1 kott käru all, 2 kotti mul käes, ise samal ajal lükkasin käru ja hoidsin veel Kellil näpust ka kinni. Jajah, mul oli vaja ju peaaegu nädala kraam kokku osta, s.t. terve hunnik raskeid asju (kapsapea, arbuus, mitu liitrit piima, mitu liitrit jogurtit, suhkrut, hapukoort, hakkliha, kana jne, kokku 520 krooni eest). Kuigi pood on nii lähedal, siis sellel päeval tundus küll, et maja kõnnib kogu aeg eest ära ja ei jõuagi oma laste ja kodinatega koju 🙂 Olgu öeldud, et juba täna ostsin ma veel 2 liitrit jogurtit-kohutav millise koguse suudab kutt üksi ära juua.
Esmaspäeva hommikul hakkas aga Kelli torisemisega pihta ja vingus ja halas, et aeda ei taha minna. Lasteaias oli tubli olnud, aga koduteel oli vaja kogu aeg jaurata ja hiljem lasi õhtuni välja. See jorisemine on nagu nakkushaigus- varsti torras Kert ka ja lõpuks juba mina, sest kõrvad huugasid juba liiga tugevast helist ja Kert arvas, et ta on end minu jalge külge kinni liiminud. Kui vahepeal sain nad veidikeseks mängima, siis varsti oli jälle kisa taevani ja üks kaan jala küljes :s
Praegu on veidi parem olnud ja loodan, et Kelli täna ei torise. Kui me Kellile järele läheme, siis viime kasvatajatele tänase tähtsa päeva puhul (õpetajate päev) lilled ka.
Homme on lasteaias pildistamine, näis kuidas läheb 🙂
—
Oktoobrikuu Pere ja Kodu ajakirjast lk 11 võib paar tuttavat nägu leida 🙂