Jajah, me käisime jälle reedel väljas ning Antti-Grete hoidsid korteritevahelised uksed lahti ning kuulatasid poole kõrvaga meie pudinaid. Kui olime piljardis, siis saingi kõne Gretelt, et Kelli toriseb ning seepeale me leppisime kokku, et ta proovib talle juua pakkuda, aga et ta võiks valmis olla, et Kellile see ei meeldi. Grete aga oli kaval ja ei rääkinud temaga ning unesegane laps ei saanud vist arugi, et miskit valesti oli:p Hiljem läksime taaskord Nimeta baari ja koju saime alles nelja paiku. Õudu- siiamaani magan oma und tagasi:D
Piljardis läks mul seekord väga kehvasti, aga see-eest olid mängud väga ägedad ja lõbusad:p Kõik rahul!
Suured tänud naabritele:
1. Anttile ja Gretele, et nad pudinaid valvasid
2. Nenole, kes meid linna autoga ära viskas.
Väike kniks ja kraaps teile 🙂