Eile lõuna ajal hakkasid mingid mehed puurima ja Kert ärkas üles, kuigi oli maganud vaid 20 minutit. Puuriti otse Kerdi pea tagant ja no ma siis pahurdasin siin omaette, et vaene laps ei saa magada. Õhtuks oligi tulemus käes ja Kert üleväsinud ja ööuni saabus üsna raskelt.
Täna, kell 11,50 koputati akna peale (sest ma ei kuulnud, kui välisuksele koputati) ja sooviti meie koridori saada, et mingeid kaableid sikutada. No ma kohe esimese asjana küsisin, et ega te jälle puurima ei hakka? (mul oli plaan kell 12 Kert tuttu panna). Alguses onud arvasid, et täna nad ei puuri ja poiss saab rahus tududa, aga veidi aja pärast tuli onkel uuesti küsima, et kui kaua poiss magab, et teises püstakus (loe: Kerdi seina taga) on neil ikka puurimistööd vaja teha. Ütlesin, et kui poole kaheni saaks magada, sii on hea küll juba. Siis tekkisid mul aga süümekad, et nad ei saa ju arvestada kõigi 72 korteriga, et oma tööd teha ja kui nad keset päeva seda ka teha ei saa, millal siis veel??? Ütlesingi, et kui ikka on vaja puurida, siis ikka puurigu, et ei saa ju meie pärast tööd seisma jääda. Aga see onuke arvas, et nad püüavad muud asjad enne ära teha ja siis teevad seda puurimise asja. Igaljuhul ei kuulnud ma neist kippu ega kõppu ja poiss magas veidi üle kahe tunni 🙂 Vot siis, sellised toredad töömehed 🙂
—
Kert on täiesti nohune….JÄLLE