Eile sai Kelli peale kahenädalast pausi taas aeda ja läks suhteliselt viisakalt. Kodus polnud probleeme ning aias korra pisardas, aga akna peal enam mitte.
Tänane öö oli aga kõigi jaoks vist raske- Kert hakkas 4,30 nutma ja vahelduva eduga tegi seda 6,30ni, kuni ma alla andsin ja ta kaissu võtsin, kus ta põhimõtteliselt kohe uinus ning tund aega hiljem oli tema äratamine ikka üliväga raske, sest nägime esimest korda olukorda, et solguta, kuidas tahad, tema magab. Kakkusin ta paljaks ja üritasin äratada, aga olenemata asendist ja kohast tema muigas ja magas 🙂 Vahepeal olin juba mitu korda püüdnud Kellit üles ajada ja tema jonniga võidelnud ja ise sain juba kurjaks, et no mida- saan aru, et te tahate magada, aga ei saa ju. Varsti aias saad tuttu ja õhtul püüame veel varem magama sokutada siis. Aga üldiselt olin ma tige herilane, sest Kert öösel jorises ja Kelli käitumine valas vaid õli tulle. Lõpuks oli mul juba nii kopp ees ja tahtsin, et Argo meid autoga ära viskaks, mis tähendas ju seda, et tema jäi tööle hiljaks…püüan ennast parandada ja ikka ise hakkama saada, sest nõme ka kui ta sellepärast hiljaks jääb tööle. Kuigi eilne päev näitas, et see näeb välja nii, et terve tee aeda priuksub Kelli, sest ei taha minna ja tagasiteel enam koos kärusse ära ei mahu, sest Kert üritab elu eest Kellit välja puksida nind lõpuks kui üksi kärusse jääb, siis hakkab jonnima, sest tahab ka kõndida, aga nii me ei jõua mitte kunagi koju tagasi. Samas avastab siis taas Kelli, et tema on tita ja ei jõua/ei taha kõndida ja tahaks ka kärusse, aga kärus kui venna kiusab, siis tahab välja jne-jne. Üks ving-ving kogu aeg 🙁
Pean tunnistama, et eilne päev oli aga üle kahe nädala ikka üle ootuste kerge, sesmõttes, et müratase oli hulka madalam, kuna Kerdil polnud päeval kellegi peale armukadetseda ja oli kuss ning ei vingunud. Õhtul võttis aga kutt kätte ja hakkas taas Kellit totaalselt kiusama ja seljas elama, no ma ei saa aru, mis värk tal selle kukil istumisega on :S
Täna jäi Kelli aeda maha ikka suht nutuselt ja oli kasvataja Reeda süles akna peal lehvitades:(
—-
Aga üldsielt ei teagi kelle peale kuri olla, kas enda peale, et ei suuda sellele jonnile rahulikult reageerida või kõikide teiste peale, kes võtavad iseenesest mõistetavana, et küll see emme kõik välja kannatab ja me teeme, mis tahame 🙁