Kolisime eile tube ringi- s.t. magamistuba väiksesse tuppa ja elutuba suurde. Magamistuba on nüüd küll kohe uksest sisse tulles näha, aga mis siis:) Argo ikka lubab, et ta ehitab sinna kunagi seina tagasi…näis.
Öösel kell 2 kuusin Kelli kisa ja see tuli kuidagi nii lähedalt. Ma tormasin kohe laste tuppa ja Kellike oli otse ukse taga ja nuttis (tavaliselt ta ise voodist välja ei tule muidu) ning värises 🙁 Ma ei saanudki aru, et mis tal viga oli, aga hoidis kuidagi kätt ja rääkis miskit oma käest ning oli kergelt paanikas. Arvan, et tal suri käsi magades ära ja ärkas võibolla selle pärast üles ning oli ehmunud, et selline asi juhtus. Küsisin ka, et kas käsi on surnud või ja ta vastas “jah”, aga ma arvan et ta ei teagi, mida see tähendab. Igaljuhul päris tükk aega istusime ja kallistasime ja Kelli nuttis, aga lõpuks ta lõpetas ja oli nõus voodisse tagasi minema. Voodi juures nägin, et mõmmi oli voodi ja radika vahel, nii, et võibolla ta hakkasgi mõmmit ka taga otsima ja siis ärkas liiga üles või kes teab, mida ta mõtles. Igaljuhul ehmatas ta mu ära niimoodi vastu ust nuttes:(