Hakkasime juba peaaegu uksest välja astuma, kui Kelli ütles, et täna on vist nukuteater lasteaias. Mul kohe läksid silmad suureks, et on vist jah, juhul kui täna on 22 november (oli meeles kuidagi, et 22.novembril on). Argo aga teatas, et täna on 21. Ma igaks juhuks võtsin ikka 25 krooni aeda kaasa, et võibolla siis ikkagi oli 21.
Garderoobi sisenedes näen kuulutust ja ütlen Kellile, et näe, ikka 22 on ehk siis homme. Karli emme ja issi vaatasid mind mõlemad kummalise näoga ja astusid uksest välja 🙂 Panin Kelli riidesse ja kui üle ukse last andsin, siis kõik sõid juba. Ma muidugi olin taas üllatunud ja pärisin, et kas me oleme täna nii hilised või? Söögitädi siis ütles, et tema oli täna varajane hoopis. No ja hakkasin juba peaaegu ära minema, kui kasvataja ütles, et meil täna nukuteater ka (ta tahtis ju raha saada). No vot siis oli küll häbi, sest söömine oli ju just etenduse pärast varem, Kelli oli rääkinud õiget juttu ja mina seda mõnuga teise päeva kraesse ajanud ja Karli vanemad vaatasid mind ikka põhjusega imelikult 😀
Laps oleks igal juhul etendust näinud, ka siis kui mul poleks kohe raha kaasas olnud, aga tänu Kellile ma ju võtsin raha kaasa 😀
Olgu öeldud,et meil on kalender koridoris ja magamistoas, aga näed, kui vaja, siis ikka sinna ei vaata :p
—
Öö oli meil taas üpris nadi, isegi väga nadi- Kert nuttis pea iga tunni tagant 🙁
—-
Lasteaiast tulime Kerdiga tagasi nii, et teda kärusse üldse ei pannudki, sest ma ei tahtnud jälle temaga võidelda. Aga ta oli üsna viisakas ja eriti palju niisama ei vahtinud ringi vaid ikka kõndis ja kuulas sõna. Ühtegi korda sülle ei tahtnud ja kui pakkusin võimalust kärusse minna, siis sain kindla EI-EI-EI.