Panime lapsed tuttu ja veidi aja pärast hakkas Kert nutma- vahepeal vaiksemalt, siis kõvemini ja kutsus emmet. Kusjuures nutmise algus ei olnud suure kisaga, et oleks võinud aru saada, et miskit juhtus 🙁 Igaljuhul lasin natuke nutta ja siis läksin lohutama. Tuld ma põlema ei pannud ja rääkisin, et tuduma peab ju. Lahkusin toast ja Kert jätkas nutmist. Käisin väikeste vahedega kaks korda ja kuna kisa oli ikka suht suur lõpuks, siis mõtlesin, et võtan poisi natukeseks voodist välja ja rahustan ta teises toas maha. Läksin magamistuppa ja seal valguse käes nägin, et Kerdil on suunurgad verised ja pluus verine. Ma ju kardan verd ja kohe oli paanika majas ning käed värisesid ja hõikasin Argot (ta mängis arvutiga, kõrvaklapid peas), aga ta ei kuulnud. No tegin talle siis šokiteraapiat ja karjusin ta peale, et miks ta mängib ja tulgu vaatama, mis poisil on viga, et suust tuleb verd. Piilusime huulte vahelt ja sealt oli näha vereklomp, aga alguses me ei saanud aru, kas huule serva alt on katki või ige hoopis, sest vaadata ta ei lasknud. Argo püüdis edasi piiluda ja ma läksin vaatama voodit, et mis juhtus, et kas hammustas voodi serva vms ja leidsin eest verelärakaga padja, samuti oli verelaik tekil ning veidi ka mõmmil. Lõpuks tundus, et katki on vist ikka ige. Arvan, et ta oli voodis püsti ja näris jälle voodi äärt ning libastus ja tõmbas kohe esihammaste kohalt selle igemeriba täitsa katki (või lahti..no ta ei lase ju vaadata). Kuna ta aga nuttis, siis ei tahtnud ka veri kinni jääda. Vahetasime ära voodipesu ja poiss sai puhta pluusi selga ning püüdsime mõlemad tagasi magama suunata (Kelli ronis ka voodist välja vahepeal). Kerdil tekkis voodis kohe paanika ja jälle hakkas verd tulema 🙁 Ma siis istusingi voodi kõrval ja silitasin pead, kuni ta nutmise lõpetas ja magama jäi. Seejärel tegin Kellile ka kalli ning praegu on vaikus majas (Kell on praegu 22,55)
Jeerum, kuidas mul endiselt käed värisevad ja süda klopib. Kohutav!
Täna öösel olen valves ja jooksen iga piuksu peale.
—
Täiendus- Kert ärkas öösel kokku 4 korda ning lõplik äratus oli mõni minut enne 7 (kaissu sai juba 5 paiku).
Täna ei ole midagi aru saada, et tal kuskilt katki oli ja süüa saab ka ilusti, nii et sellega probleemi pole. Saaks magamise ka kuidagi normaalseks tagasi. Täna tegi jälle lõunaune, mis kestis vaid 30 minutit ning nüüd on juba kergelt väsinud 🙁
Ise tunnen ka juba, et need öised ärkamised (isegi kui ma Kerdi juurde ei lähe, siis üles ärkan ju ikka) on mu ära väsitanud. Päeval ei saa ka magada, kui ta teeb vaid 30minutilisi uinakuid 🙁