Kelli oli kergelt õnnetu küll, kui nägi, et kommi asemel olid sussi sees vinged aluspüksid, aga natukene selgitustööd ja nii hirmus see asi enam ei tundunudki. Leppisime ka kokku, et kui nad käituvad korralikult, et siis emmel ei ole selle vastu midagi ja annan neile ikka vahel kommi, aga päkapikud nüüd mõnda aega neid ei too (emme kirjutas ju päkadele kirja 🙂 ). Aga muidu ma rääkisin Kellile, et see ongi ju vahvam, kui päkapikk toob rasvakriite või plastiliini või värvid vms, et nendega saab ju tükk aega mängida ja tegutseda, aga komm saab kohe otsa. Kelli mõtles natukene ja ja ütles: Emme, kui mina olen lasteaias, siis sina kirjuta uuesti päkapikkudele ja ütle, et meile võib tuua puuvilju 🙂 Mul oli täitsa hea meel kohe selle avalduse üle, sest ma ei maininud ise kordagi puuvilju, aga ta tuli selle peale ise. Kõva häälega ütles välja ka, et tema tahaks punast õuna ja venna rohelist õuna ja issi sinist õuna 🙂 Ja kui ma nüüd mõtlen, siis emmest ei olnud taaskord juttu 🙁 Aga muidu ta arvas, et päkapikud võiksid apelsini ka mõnikord tuua. Igaljuhul läheb päkapikk täna õhtul puuviljavarusid soetama.
—
Kui me riided selga saime, et aeda minna, siis Kelli kallistas Kerti ja ütles talle, et ma armastan sind 😀 ning veidi hiljem kallistas veelkord. Aias rääkis kasvataja Reet meiega natukene juttu ja ütles, et nad olid väga üllatunud olnud, et Kert on nii tegus ja julge (võrdlesid häbeliku Kelliga). Nad arvasid, et ma oleks võinud neid jõuluapkke tehes ka Kerdi jaoks paki panna jõuluvana kotti. Ma tegelikult mõtlesin selle peale, aga siis tekkis kahtlus, et teistel tulevad ka õed-vennad kaasa ja siis see oleks ebaaus teiste suhtes. Kui Kerdi kiidulaul sai otsa, siis kasvataja kiitis Kellit ka ja ütles Kellile, et sina olid ka väga tubli ning räägi nüüd mulle ka, mis jõuluvana sulle tõi 🙂
Tegelikult on Kert ka häbelik, kui keegi otsib otsest kontakti temaga. Näiteks kui keegi tahab talle midagi anda, siis võõralt inimeselt ta vastu ei võta ja häbeneb vaikselt 🙂
—
Vaatasime eile siis videot ka, kus nad jõulupeol laulavad ja Kelli ikka väga häbelikult ja aralt tegi kaasa, aga kodus laulis küll kõva häälega. Kusjuures ma pole mitte kunagi varem kuulnud neid laule tema suust, aga järelikult on ikka tükk aega õpitud, kui tal sõnad on meeles. Eks nad viimastel päevadel harjutasid ka muidugi rohkem ja siis oli Kelli kodus, aga no ma arvan, et ta oleks ikkagi häbelik olnud. Kelli ise kommenteeris, et emme naeratas, kui ma seal istusin. Ma tegelikult ka naeratasin ja ütlesin talle vaikselt, et tubli oled (no see juba oli ju saavutus, et ta minu juurde ei jooksnud, vaid püüdis vähemalt osaliselt midagi kaasa teha).
—
Ja täna aeda minnes ei pannud Kerdile esimest korda mässut ka, sest ta pole mitte kordagi mähkmesse pissinud selle lühikese aja jooksul, mis me seal aias käime ja ei näinud mõtet. Eile oli pissimata kuskil 6 tundi ja siis ka ei kibelenud veel potile.
🙂