Esimene lastevanematekoosolek

Eile käisin esimesel lastevanematekoosolekul lasteaias- veidi sain targemaks edasiste plaanide osas ja usun, et neil tuleb täitsa põnev aasta. Esimene osa koosolekust toimus aulas, kus sõna võttis juhataja. Endiselt olen arvamusel, et juhataja pole päris minu “maitsele”-, s.t. selle malbe kesta all on tegelikult üllatavalt tige tädi. No püüdsin, mis ma püüdsin, aga tema jutust ma ühtegi vajalikku infokildu välja noppida ei suutnud.

Edasi läksime Tibukeste rühma, kus kasvatajad (õpetajad) andsid teada, mis neil selle lasteaiaaasta jooksul plaanis on. Tundub, et lausa neljal korral nädalas on plaanis eesti keel, kus loetakse jutukesi/luuletusi, vaadatakse tähti jne. Siis pidi veidi olema matemaatikat, selles stiilis: 1, 2 ja palju:).  Kahel korral nädalas on võimlemine, mis esialgu toimub rühmas ja edasi aulas. Kindalsti on loovustund, kus esialgu joonistatakse, voolitakse ja õppeaasta teises pooles kleebitakse ning rebitakse. Lisaks veel laulutunnid ning korra kuus tellitakse nukuteater (teater alustab küll vist mõne kuu pärast). Tundub, et tegevust jagub.

Üldjoontes sai paika pandud, et kogutakse rühmaraha (100 kr), mida kasutatakse päkapikuhooaja üllatuste jaoks, siis mõningate õppevahendite ostmiseks (kui ettenatud rahad on otsas) ja vahel ka äkkotsuste läbiviimiseks (mõnikord pidi tulema mõni hea idee, mis koheselt ära realiseeritakse).

Juttu oli riietumisest ja sildistamisest ning sellest, et Kelli riideid esialgu küll sildistada pole vaja, sest tema teab täpselt, mis on tema riided ja lisaks veel teab, mis riided teistele kuuluvad:p Võibolla on nimesilte vaja, kui tuleb mütside-kinnaste hooaeg, kui paljudel on sarnased riided.

Esimest aastat püütakse teha jõulupidu koos vanematega, s.t. õhtusel ajal. Jõuluvana osas jõudsime isegi kokkuleppele, sest ühel lapsevanemal on tuttav jõuluvana. Jõulupakkidesse peidetakse kõikidele ühesugused kingid (lapsevanemad määravad hinna ja kingituse enda, ning muretsevad need ühiselt) ja paki lunastamiseks tuleb lapsel ka väike etteaste sooritada.

Isadepäeva suurelt ei tähistata, aga veidi rühmasiseselt ikka. Selle tarbeks tehakse näitus, kuhu lapsed viivad ühe issi asja. Soovitavalt mitte “issit tööle sõidutavat autot”, sest kõikide laste issi-meened peaksid aknalauale ära mahtuma. Ma isegi ei kujuta ette, mis Kelli tahab sinna kaasa võtta, aga ma loodan, et ta issit aknalauale ei “istuta”.

Nüüd juba septembris tuleb aedviljade näitus ja sinna tuleks ka võimalusel midagi kaasa haarata (me loodame vanaema peale)…s.t. me ei arva, et vanaema on aedvili, kes näitusele läheb, vaid et äkki vanaema aiast veel leiab miskit aedviljalaadset:D

Ja lõpetuseks veel pildistamine, mis toimub oktoobris ja juba varahommikul (9-10 paiku). Selga võiks panna miskit pidulikumat. Kelli juba avaldas soovi, et tema paneb lepatriinu kleidi, aga kui ma ausalt ütlen, siis arvan, et see on talle väike:(

Mingi hetk kutsutakse lõunatudu ajal üks lapsevanem tunniajasele arenguvestlusele- põnev, põnev…

Selline saab ideaalis meie esimene lasteaia-aasta saama. Just meie, sest mina olen rohkem õhevil kui laps:p

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Pikad juhtmed…

Sain eile oma issilt telefonikõne, mida ta alustas sõnadega- kas ma pean hakkama pulmakingi jaoks raha koguma? Ma ei osanud esialgu a-d ega o-d kosta selle peale ja kukkusin kokutama, et mismõttes? Enda teada olen juba hea mitu aastat proua ja ei tea ka, et keegi lähiajal abielluma hakkaks. Kui ma kõnevõime tagasi sain, siis…või no olgem ausad-pigem seetõttu, et ma nii pikalt vait olin, siis järgnes sellele naljakale küsimusele ka seletus. Ta olevat emmega rääkinud, kes mainis talle, et Kert saab lasteaias käies ühe tibinaga hästi läbi ja kõlgutavad koos jalgu/kallistavad ja neiu Riinu ütleb alati emmele, et emme ma ei taha koju minna. Minu sõber on siin:) Kerdi ja Riinu koosoldud aeg jääb küll üürikeseks, sest tavaliselt me püüame ikka jalga lasta, et Riin saaks lõpuks õueriided selga. Sealt ka see pulmakingi jutt:p

Kellikesel läheb aga aias hetkel hästi- sööb, magab, mängib ja pidi juba üsna seltsiv olema. Mul kohe väga hea meel, kuigi imelik on see tunne, et tütreke on juba nii suur. Homme ongi lastevanemate koosolek. Kujutate ette, aeg on juba seal maal, et meie peame minema lastevanemate koosolekule- täitsa absurdne tundub see:) No mis teha, tuleb harjuda mõttega, et oleme juba päris vanad:)

Ja teate milliseid pilke ma saan, kui hommikul Kellit lasteaeda viin ja õhtul toon. Inimesed vaatavad pikalt järgi ja usun, et nii mõnigi peab pärast massööri külastama, sest kael läks paigast ära. Lapsed on mõlemad ühelapsekärus ja lisaks veel Kellikesel mõmmi ka süles- tundub, et see on vaatamist väärt. Eriti seetõttu, et Kert üritab kogu jõust Kellile kätt ümber kaela panna ja kallistada ning Kelli omakorda samal ajal vennaga nosserdada. Tavaliselt aiast tagasi tulles naeravad nad veel sinna juurde nii kõvasti, et Mustamäe tee tipptund kahvatub selle kõrval.

Kui ma eile siin kõva häälega mõtlesin, et huvitav kuidas me talvel liigume, et vaevalt nad kärusse talveriietega kolmekesi (mõmmi k.a) ära mahuvad, siis Kellikesel tuli geniaalne idee, et talvel me liigume kelguga:D Näis-näis…

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Eks mina proovin siis ka

Tekkis selline väike mõte, et võiks ka natuke kribamist proovida. Täna tekkis selline suur soov hõigata, et meie kallis tütreke on nii tubli ja läks rõõmuga lasteaeda. Kõige lahedam on see, et ta sai sellest ise ka aru ja mainis hommikul, et tal on plaan rõõmsas tujus lasteaeda minna:) Kui nii edasi läheb, siis võiks lausa öelda, et elu on lill…kuigi mul on täna kange soov mängida kergelt solvunut. Jepp, kõigest mängida, sest tegelt üldse ei viitsi draamakuningannat etendada, aga põhimõtteliselt ju võiks veidi iseloomu näidata:)

Posted in Uncategorized | Leave a comment