Mälestus püha
Sinust hinge jääb helge ja hea.
Meie mõtetes püsid Sa üha,
elad edasi meie seas …
Marina perega
Kaks hommikut olen nüüd nii teinud, et kui ärkan, siis panen laste toast tule põlema ja ütlen tere hommikust ning siis lähen ise ennast riietama. Tundub, et selline ise vaikselt ärkamine sobib Kellile paremini.
—
Lasteaias on Kadrilaat tulemas, mis on heategevuslik laat ja tulu läheb kõnearengukaartide muretsemiseks. Alguses mõtlesin, et teen laari trühvleid, aga kasvatajad ütlesid, et nende kokad kokkavad pirukaid jms. No ma siis mõtlesin siin kodus, et mida teha võiks, aga eile aeda minnes, küsis kasvataja Killu, et kas need peapaelad, millega ma aias käin, on mu enda tehtud? Ta arvas, et võiksid sellise laada jaoks ka teha. Arvasin küll, et ma nii hästi ei oska aga mõtlesin ennast kokku võtta ja teha hästi korralikult. Samasugust lõnga enam polnud nii, et ostsin mingi teise ja sellega tuleb peapael paksem 🙂 Lisaks oli mul meeles, et emme ütles, et kui esimene silmus teisipidi kududa, siis jääb ilus sirge äär no ja ma proovisingi ning tuligi:) Kokkuvõttes panin lillekese ka peale ja täitsa kena peapael sai. Täna võtan kaasa ja viin lasteaeda laata ootama.
—
Kert on kaks päeva jutti potti kakanud ka, lisaks pissimisele 🙂 Ja paari päeva eest ta andis issile poti ning teatas pssssss. Issi pani ta potile ja ta pissisgi. Täna kui aiast koju jõudsime, siis võtsin tal mähkme ära ja Kert jooksis kohe poti juurde ja ütles mulle psss, koggalt (loe: piss, jogurt). Tahtis ära pissida ja siis jogurtit saada 🙂
—
Lisaks avastasin täna lund nähes, et meie lastel pole kindaid, mida sellise ilmaga kätte panna. Olemas on vaid õhukesed sõrmikud või labakud, aga need saavad kohe märjaks kui korra käsi maha panna :(. Nii et taaskord vaja poetiir ette võtta (no kus ma olin, kui mütse otsisime).
Kolisime eile tube ringi- s.t. magamistuba väiksesse tuppa ja elutuba suurde. Magamistuba on nüüd küll kohe uksest sisse tulles näha, aga mis siis:) Argo ikka lubab, et ta ehitab sinna kunagi seina tagasi…näis.
Öösel kell 2 kuusin Kelli kisa ja see tuli kuidagi nii lähedalt. Ma tormasin kohe laste tuppa ja Kellike oli otse ukse taga ja nuttis (tavaliselt ta ise voodist välja ei tule muidu) ning värises 🙁 Ma ei saanudki aru, et mis tal viga oli, aga hoidis kuidagi kätt ja rääkis miskit oma käest ning oli kergelt paanikas. Arvan, et tal suri käsi magades ära ja ärkas võibolla selle pärast üles ning oli ehmunud, et selline asi juhtus. Küsisin ka, et kas käsi on surnud või ja ta vastas “jah”, aga ma arvan et ta ei teagi, mida see tähendab. Igaljuhul päris tükk aega istusime ja kallistasime ja Kelli nuttis, aga lõpuks ta lõpetas ja oli nõus voodisse tagasi minema. Voodi juures nägin, et mõmmi oli voodi ja radika vahel, nii, et võibolla ta hakkasgi mõmmit ka taga otsima ja siis ärkas liiga üles või kes teab, mida ta mõtles. Igaljuhul ehmatas ta mu ära niimoodi vastu ust nuttes:(
Eile sai Kelli peale kahenädalast pausi taas aeda ja läks suhteliselt viisakalt. Kodus polnud probleeme ning aias korra pisardas, aga akna peal enam mitte.
Tänane öö oli aga kõigi jaoks vist raske- Kert hakkas 4,30 nutma ja vahelduva eduga tegi seda 6,30ni, kuni ma alla andsin ja ta kaissu võtsin, kus ta põhimõtteliselt kohe uinus ning tund aega hiljem oli tema äratamine ikka üliväga raske, sest nägime esimest korda olukorda, et solguta, kuidas tahad, tema magab. Kakkusin ta paljaks ja üritasin äratada, aga olenemata asendist ja kohast tema muigas ja magas 🙂 Vahepeal olin juba mitu korda püüdnud Kellit üles ajada ja tema jonniga võidelnud ja ise sain juba kurjaks, et no mida- saan aru, et te tahate magada, aga ei saa ju. Varsti aias saad tuttu ja õhtul püüame veel varem magama sokutada siis. Aga üldiselt olin ma tige herilane, sest Kert öösel jorises ja Kelli käitumine valas vaid õli tulle. Lõpuks oli mul juba nii kopp ees ja tahtsin, et Argo meid autoga ära viskaks, mis tähendas ju seda, et tema jäi tööle hiljaks…püüan ennast parandada ja ikka ise hakkama saada, sest nõme ka kui ta sellepärast hiljaks jääb tööle. Kuigi eilne päev näitas, et see näeb välja nii, et terve tee aeda priuksub Kelli, sest ei taha minna ja tagasiteel enam koos kärusse ära ei mahu, sest Kert üritab elu eest Kellit välja puksida nind lõpuks kui üksi kärusse jääb, siis hakkab jonnima, sest tahab ka kõndida, aga nii me ei jõua mitte kunagi koju tagasi. Samas avastab siis taas Kelli, et tema on tita ja ei jõua/ei taha kõndida ja tahaks ka kärusse, aga kärus kui venna kiusab, siis tahab välja jne-jne. Üks ving-ving kogu aeg 🙁
Pean tunnistama, et eilne päev oli aga üle kahe nädala ikka üle ootuste kerge, sesmõttes, et müratase oli hulka madalam, kuna Kerdil polnud päeval kellegi peale armukadetseda ja oli kuss ning ei vingunud. Õhtul võttis aga kutt kätte ja hakkas taas Kellit totaalselt kiusama ja seljas elama, no ma ei saa aru, mis värk tal selle kukil istumisega on :S
Täna jäi Kelli aeda maha ikka suht nutuselt ja oli kasvataja Reeda süles akna peal lehvitades:(
—-
Aga üldsielt ei teagi kelle peale kuri olla, kas enda peale, et ei suuda sellele jonnile rahulikult reageerida või kõikide teiste peale, kes võtavad iseenesest mõistetavana, et küll see emme kõik välja kannatab ja me teeme, mis tahame 🙁
Kui me laupäeval pildistamast tulime, siis auto juures Kelli räägib, et miks meil on uued rattad? Mitu korda palusin korrata ja ei saanud aru, millest käib jutt, et mis rattad? Lõpuks näitas ta auto rataste peale, et emme ka aru saaks. Nimelt oli issi pannud vahepeal ilukilbid 🙂 No vot, nii tähelepanelik laps 🙂
See on asi, mida võiks terve kilo vist korraga nahka pista- Alma kodujuust murakamoosiga, 200 gr, 15.90 nämmmmmmmmmmmm:)
Hommikul ärkasime suht normaalsel ajal ehk siis poole 9 paiku ning hakkasime sättima, kes dušši alla, kes riideid valima, kes sööma jne. Kella 10-ks oli Argol fotostuudio kinni pandud, et saaks proovida seal pildistamist. Eelnevalt olime Grete ja Antti ka kaasa kaubelnud, et siis saab ehk Argo ka mõne pildi peale. Stuudio oli jube külm, eriti põrandad. Seal oli küll puhur, aga kuna see koht avatakse laupäeval alles kell 10, siis me olime esimesed ja veel polnud köetud. Teinekord oleme targemad ja teame sellega arvestada. Lisaks saime me aru, et lastega pildi tegemine on ikka päris raske üritus või õigemini nende pildile saamine. Kelli lubas kohe alguses paar klõpsu teha, aga edasi oli n.ö juhuslikult pildile krabamine. Kert teeb meil nagunii, mis ise tahab ja tema veenmine ei ole mõeldavgi.
Stuudio oli küll vana ja väsinud, aga no hind oli ju ka odav (150 kr tund) ja esimese korra puhul võtsime 2 tundi, et siis saab Argo veidi aega tutvumiseks ka. Aga kokkuvõttes jäime siiski rahule, sest Argo on rahul kogemuse pärast ja no pildid ei tulnud ka sugugi nii pahad.
Kui sealt tulema saime, siis panime kodus lapsed magama ja hiljem läksime Kristiinesse, et osta Kellile samasugune talvemüts nagu kunagi Kerdile sai ostetud aga selgus, et neil see mudel pm otsas- vaid kaks väikest numbrit oli. Palusime siis mujalt ka uurida, kas on kuskilt saada ja selgus, et arvuti väitel on Rocca keskuses üks müts meile vajalikus suuruses. Teel Roccasse hüppasin veel Rimist läbi ja ostsin soodsalt 2 pakki mähkmeid ning siis edasi Roccasse mütsi jahile. Kuna väljas oli vaid üks müts ja see suurus ka väike, siis küsisin ja nad vaatasid laost järgi. Jah, neil oli üks meile sobiv suurus, aga kahjuks broneeritud, nii et ilma me jäimegi:( Ostsime Kellile hoopis läki-läki Prismast, sest piigale meeldis ja vaatasime, et soe on ka.
Veel tahtsime me Roccas minna kebabi sööma, aga selgus et teenindaja läks pausile ja me ei viitsinud oodata.
Kodus tegin õhtul veel isadepäevaks küpsisetordi ja oligi juba õhtu käes 🙂
Öösel torises Kert päris usinasti ja korduvalt ning praegugi on tal tuju eriliselt vinguv ja ise on totaalselt memmekas:S
Kelli saadan homme aeda:)
Ma mõtlesin (jajaa…vahel teen seda), et prooviks nii, et ei kulutaks oma energiat pidevale laste keelamisele. Et tehku mis tahavad ja eks ma õhtul püüan elamisest jälle elamise teha.
Praeguseks on seis selline, et Kert sõi keedumuna või noh, tükeldas selle veetassi.
Lapsed elutsevad kapis.
Kahvlid ja lusikad on sahtlist viidud magamistuppa teki alla.
Et hakata teist tassi kohvi jooma, pidin ma kohvitassi võtma teksapükste säärest, sest Kert arvas, et see on minu mustale kohvitassile täpselt sobiv koht.
Kui toorjuustuleib oli taldriku pealt ära söödud, siis poiss püüdis püüdlikult sellest taldrikust (purunev taldrik ikka) omale kaabut teha 🙂 ja samal ajal kõndida ka.
Kelli proovis spordikotti pugedes paadiga sõita.
Käiku läksid päikseprillid, karvamüts ning kilejope.
Issi seljakotti (arvutikotti) saab ju edukalt kasutada liumäena või kiiga-kaagana!
Kert jõi kõrremahla, aga mingi hetk arvas, et nii äge on kui võtab kõrre välja ja siis valab paki teisipidi- tulemuseks kleepuv köök.
Siia vabakasvatuse teema alla võiks vist lisada ka oma mehe, kes saabus eilselt seminarilt poole hommiku ajal ja oli täitsa jokkis. Täna on tema parim sõber voodi ja padi ning mobiiltelefon, mis annab märku, kui on vaja tööd teha. S.t mees on kodukontoris täna:p . Tore, et tegu on sellise tööga, mida annab ka kodus teha ning et tegu on mõistvate ülemustega!
Nagu eilsest kleepuvast köögist oleks vähe olnud, siis Kert valas täna köögi põrandale tee, kus oli ka lusikatäis mett sees, ehk siis taas kleepekas 😀
Ja täna hommikul, kui me alles magasime, siis lapsed mängisid ja ma ärkasin kerge solina peale. Nimelt oli Kelli vahepeal potil käinud ning siis koos vennaga otsustati, et plastikust nukunõusid oleks vaja pesta- teadagi kus ja millega :p
Ei, igav meil ei ole 😀
🙂
Emme, sa pead mulle kohe tegema teed, sest vaata kui suur köha mul on- köh, köh, köh (just köh-köh, sest köhahoogu polnud ja ta teeskles seda). Selgitasin talle, et ikka võin teed teha, isegi siis kui köha pole 🙂 Mis mul saabki selle vastu olla, et laps joob teed. Kusjuures ta eelistab pärnaõieteed ja vahel tahab mett sisse, vahel mitte. Üldiselt eelistab tavalist suhkrustamata pärnaõieteed 🙂
—
Eile panin tärpentiini salvi neile rinna piirkonda ja talla alla. Esimese hooga lõi see Kerdil nina jooksma- no tõesti hakkas mõlemast ninapolest tatti tulema. Aga üldiselt mulle tundub, et see tärpentiinisalv mõjus pigem hästi, kui halvasti. Proovime täna veel!
Arvake ära, kellel eile jälle kopa ette viskas ja siin korda looma hakkas? No mitukümmend korda peab lastele seletama, et mänguasjad, joonistamise asjad, patsikummid/klambrid ei pea vedelema elutoa põrandal? Ma ei keela neil nendega siin mängida, aga kui on lõpetanud, siis tuleks kokku korjata. Aga kuna ma räägin pidevalt vaid enda lõbuks, siis tõin prügikoti ja hakkasin asju sinna sisse viskama, et no kaua võib- tahaks elutoas kõndida ka. Igaljuhul Kelli sai VIST pointile pihta.
Jäi kokkulepe, et elutoas võib mängida, aga pärast korjab põrandapinnalt asjad kokku, lastetoas võivad olla päeval asjad põrandal ka ja õhtul enne tuttu minekut koristame toa ära. Igaljuhul ripub see prügikott nüüd koridori nagis nähtava koha peal. Näis kui kaua see neil meeles püsib. Nojah, kui aus olla, siis Kert ei jaga nagu asjast midagi 🙁
—
No ja need haigused. Lapsed on pm nagu terved, aga see köha on lihtsalt nõme. No ja Kerdil on veidi nohu ka ikka veel. Ise valutan juba mitmendat päeva kurku. Kaua võib?!? Tundub, et Kelli tahaks juba vaikselt aeda minna, on hakanud jälle rääkima teistest lastest ja et kasvatajatest. Viimasel ajal magab Kelli ainult kole kaua- ikka kella 9-ni, kui lõpuks jälle aeda vaja minna, siis peab ärkama 7 ajal.
