Blondinka8’s Blog

Juba paar päeva me ainult kakleme, sest ta ei kuula üldse mu sõna. Hommik algab juba nii, et kõik mis emme ütleb on paha ja tema ajab aga oma jorinat. Lisaks sellele, et iga 10 minuti tagant on vaja uued riided selga panna ja eelmised jäetakse vedelema, siis on ta juba mitu õhtut keeldunud õhtusöögist ja aias trallitab minuga. Kasvataja juba ütles mulle, et oleks nagu kaks Kellit…Meie (s.t. lasteaia Kelli) ja emme Kelli. Emme Kelli on see, kes hakkab kohe räuskama, kui rühma uksest välja saab, õiendab, ei lase riideid selga panna, jookseb ära, vaidleb, jonnib, nõuab. See jätkub terve tee lasteaiast koju ja kuni magamaninekuni. Issit veel kuulatakse, aga emme….oehhhhh.

Täna hakkas juba poolel teel aeda vinguma, et miks tema ei pannud seljakotti vankri alla ja nüüd peame koju tagasi minema, et tema saaks seda teha. Nutma hakkas juba lasteaia hoovi peal, mis on väga imelik, sest muidu tuleb ikka nutt siis, kui üle rühma ukse ta annan. Garderoobis ta teatas, et tema kleiti ei pane ja seelikut ka mitte, räuskas ja protestis, aga seeliku lõpuks pani. Kasvataja ütles täna ka, et nendega ollakse küll viks ja viisakas. Nagu sellest riietamise jamast veel vähe oleks, siis hakkas ta rääkima, et tema täna ei söö- ei söö hommikusööki, ei söö enne tudumist, ega ka peale ärkamist. Ma pakkusin välja, et ära siis söö. Tundub, et see polnud tema jaoks sobiv vastus. Igaljuhul tuli lõpuks üks teine emme mulle juba appi ja püüdis ka Kelliga suhelda, et miks ta ikkagi süüa ei taha ja et sõbrad ju söövad, sest siis saab suureks kasvada jne. Meie piiga endiselt raius, et tema täna ei söö…no lasku käia. Aga igaljuhul tulin ma sealt ära nutumaik suus, sest mitte üks asi mis ma teen/ütlen, ei ole tema jaoks sobiv. Täiesti nõmeeeeeeeeeeeeee

—

Lisaks on Kert elu suurimas nohus (olgu öeldud, et tal on nohu olnud loendamatu arv kordi) ja tatt kipub kurku valguma ja köhatab seepärast ning on jorr. Mina olen ka. Vastik!

Eile lõuna ajal hakkasid mingid mehed puurima ja Kert ärkas üles, kuigi oli maganud vaid 20 minutit. Puuriti otse Kerdi pea tagant ja no ma siis pahurdasin siin omaette, et vaene laps ei saa magada. Õhtuks oligi tulemus käes ja Kert üleväsinud ja ööuni saabus üsna raskelt.

Täna, kell 11,50 koputati akna peale (sest ma ei kuulnud, kui välisuksele koputati) ja sooviti meie koridori saada, et mingeid kaableid sikutada. No ma kohe esimese asjana küsisin, et ega te jälle puurima ei hakka? (mul oli plaan kell 12 Kert tuttu panna). Alguses onud arvasid, et täna nad ei puuri ja poiss saab rahus tududa, aga veidi aja pärast tuli onkel uuesti küsima, et kui kaua poiss magab, et teises püstakus (loe: Kerdi seina taga) on neil ikka puurimistööd vaja teha. Ütlesin, et kui poole kaheni saaks magada, sii on hea küll juba. Siis tekkisid mul aga süümekad, et nad ei saa ju arvestada kõigi 72 korteriga, et oma tööd teha ja kui nad keset päeva seda ka teha ei saa, millal siis veel??? Ütlesingi, et kui ikka on vaja puurida, siis ikka puurigu, et ei saa ju meie pärast tööd seisma jääda. Aga see onuke arvas, et nad püüavad muud asjad enne ära teha ja siis teevad seda puurimise asja. Igaljuhul ei kuulnud ma neist kippu ega kõppu ja poiss magas veidi üle kahe tunni 🙂 Vot siis, sellised toredad töömehed 🙂

—

Kert on täiesti nohune….JÄLLE

Käisime nädalavahetusel maal ja täitsa mõnus oli. Marii oli ka üle pika aja seal ja plikad said omavahel väga hästi läbi. Lisaks said Kert ja Kelli ühe õhtu Androga mängida.

—

Kui me linna jõudsime, siis harutasin ühel kleidilt sildi ära (vanaema toodud väga vinge kleit, aga silt oli sees hästi teravate nurkadega), et Kelli saaks selle aeda selga panna. Aeda jõudes teates aga plika, et tema ei taha kleiti, tema tahab seelikut ja pluusi ja no tema tahtmine saigi ju…nõrk emme :p Aga ma jätsin kleidi sinna kappi, et võibolla tuleb kahe päeva pärast see hetk, kus teatatakse, et seelik ei kõlba ja kleiti on vaja:) Ja ma ei saa aru, miks Kelli ikka nutma hakkab. Kõik on ilus ja kena, aga nii kui kasvatajale sülle ronib, siis nutab. Täna täitsa pisarad voolasid:S Kahju ju…:(

Ja nagu sellest oleks vähe, et plika jäi kurvalt maha, siis jäi täna Kerdil lõunauni sisuliselt vahele. No max 20 minutit sai magada, kui täpselt tema seina taga hakati puurima ja uni oligi läinud. Proovisin temaga teises toas uinuda, aga no enam ei jäänud.

—

Ahjaa, me tegime eile suht kalli ostu ja ostsime uue panni, aga esimest korda n.ö korraliku panni ja seetõttu pidime selle eest 730 krooni välja käima (kusjuures ilma kaaneta pann, aga mul õnneks kaas olemas). Ostsime Hackman Matador praepanni…näis kas see ost tasub end ära ka.

Täna on lasteaias kasvatajate puudus, sest abikasvatajatel on mingi õppepäev väljaspool aeda, siis otsustasin, et ei viigi Kellit aeda. Homme ka ei vii, sest siis saame suvalisel ajal maale liikuda, või noh siis, kui Argo töölt tuleb. Nüüd lapsed mängivad omavahel ja elu on lill 🙂

Eile oli lasteaias Mial sünnipäev ja ma viisin ühe tillukese gerbera, millel oli lepatriinu peal. Täna kui aeda jõudsime, siis Kelli küsis mu käest, et kus on Mia gerbera? (eile kasvataja pani lille vaasi ja tõstis lille Mia kapi peale nähtavale kohale)

Mul jäi imestusest suu lahti, sest tal oli ühest ütlemise korrast (eelmisest päevast) lille nimi meeles 🙂

—

Täna jäi Kelli kahjuks nutuga maha, kuigi läks ta väga hea tujuga aeda. Aga aias ta otsustas, et emme peab enne lõunaund järgi talle tulema ja kui ma sellega nõus polnud, siis tuli kisa. Huvitav, miks ta üldse arvas, et on võimalik enne lõunat aiast ära saada? Võibolla eelmisel päeval läks keegi enne tudu koju??- ei tea.

Kasvataja Reet võttis joriseva Kelli sülle ja ütles, et Kellit on nii hea süles hoida, sest ta võtab kohe ümber kaela kinni ja hoiab nii tugevasti, nagu talle hirmsasti süles meeldiks:)

Siis anti mulle veel kolm näidispilti ja ümbrik, et saaksin kodus välja valida milliseid pilte ma lapsest tahan ja saan tellimuse ära esitada. Teen seda homme, sest siis näeb Argo ka õhtul millised pildid välja kukkusid. Grupipilist näidist kaasa ei antud, aga loodan, et rühmas on see olemas….küsin õhtul.

Käisime lõpuks Janel külas ja kaesime Miko ka üle. No nii nunnu poiss on 🙂 Kingiks viisime lutt-termomeetri ja vannilina ning isetehtud trühvlid.

Miko vaatab ja jälgib nii ilusti ja ta silmavaade on kuidagi nii selge. Tõesti armas poiss on 🙂

Mu kallis mees kinkis mulle 10.ndaks aastapäevaks (13. okt) kuukinga. Väga ilus on ja minu kohus on seda nüüd elus hoida 🙂

Mind on tabanud nokitsemistuju, aga olen vaid ühel lainel- peapaelad. Kuna ma mustrit lugeda ei oska, siis ma mustri järgi teha ei saa ja seetõttu ma teengi peast mõned read kudumist ja umbes 1,5 tunniga valmib miskit sellist nagu piltidel 🙂

Saan iga päev lasteaeda minna erineva paelaga:p

Kui emme ja issi käisid üllatusvisiidil, siis nad tõid meile loomaaia kinkekaardi ja me käisime seda nüüd realiseerimas. Peab tõdema, et Kelli ei arva endiselt loomadest mitte midagi, aga Kerdile õnneks elukad meeldisid 🙂

Kuigi õues oli kraadide poolest külm ilm, siis oli meie käik ikkagi vahva, sest külma kannatama ei pidanud. Valmistasime end kodus hoolega ette ja panime talveriided selga (v.a Argo).

Vahva oli see, et enne loomaaia piletiputkat tuli üks pensionärist tädike ja pakkus meile just seda sama kinkekaarti, sest ta ise minna ei tahtvat, aga kinkekaarti ei tahtnud raisku ka minna lasta. Ma siis ütlesin, et meil on täpselt samasugune. Tädike muigas ja ütles, et kas tõesti või? Mulle tundus, et me olime esimesed, kellele ta seda pakkus ja kohe jobistas sedamoodi 🙂

Jajah, me käisime jälle reedel väljas ning Antti-Grete hoidsid korteritevahelised uksed lahti ning kuulatasid poole kõrvaga meie pudinaid. Kui olime piljardis, siis saingi kõne Gretelt, et Kelli toriseb ning seepeale me leppisime kokku, et ta proovib talle juua pakkuda, aga et ta võiks valmis olla, et Kellile see ei meeldi. Grete aga oli kaval ja ei rääkinud temaga ning unesegane laps ei saanud vist arugi, et miskit valesti oli:p Hiljem läksime taaskord Nimeta baari ja koju saime alles nelja paiku. Õudu- siiamaani magan oma und tagasi:D

Piljardis läks mul seekord väga kehvasti, aga see-eest olid mängud väga ägedad ja lõbusad:p Kõik rahul!

Suured tänud naabritele:

1. Anttile ja Gretele, et nad pudinaid valvasid

2. Nenole, kes meid linna autoga ära viskas.

Väike kniks ja kraaps teile 🙂