Ma päevasest jonnihoost ei hakka üldse pikemalt rääkima, aga ööst veidi räägin küll, eks mõelge ise, kui palju ma maganud olen ja ideepoolest peaks meil juba suured lapsed olema. Magama panime kell 20 (mida varem, seda kergemini jääb Kert). Kert kustus kuskil 10 minutiga, aga Kelli lobises ja lõpuks nõudis pissile ja juua (selgus küll, et igavusest) ning kui ma ta soove täitsin, siis ärkas Kert üles ja nuttis veel kuskil 10 minutit. Ma vaatasin telkut ja kuulsin, et iga natukese aja tagant käib piiks- kuulatan siit ja sealt ja kõnnin mööda korterit ja no ei saa aru, et kust tuleb. Telku panin kinni ja ikka piiksus, s.t. telku seda häält ei teinud. Ma nagu peata kana kuulatasin läbi kõik elektroonika seadmed, aga kui Kert hakkas peale igat piiksu juttu rääkima, siis puges kahtluseuss hinge, et see on lastetoa suitsuandur, mis hakkab järjest tihedamini piiksuma ja lõpuks karjuma. Helistasin Argole (oli trennis) ja ta juhendas, et kuidas see andur laest alla käib ning ma võtsin esialgu elutoa anduri alla, et äkki ikka piiksub see, aga kahjuks mitte. Läksin siis lastetuppa ja sain selle anduri kätte nii, et lapsed magasid edasi ja keegi ei hakanudki karjuma. Milline õnn 🙂
Kakkusin patarei seest välja, aga see piikus ikka edasi. Taas konsulteerimine Argoga ja tema arvas, et ju ta hoiab n.ö mälus veidi aega seda piiksu. Mis seal ikka, peitsin selle anduri käterätikute kuhja alla vannituppa 🙂 Varsti saabus vaikus 🙂 Nüüd ostame vist kõikidele anduritele uued patareid sisse, siis on mingi aeg jälle muretu.
No igaljuhul peale seda seika võis ju alata rahulik öö, aga ei- vist südaöö paiku hakkas Kert karjuma ja ta tegi seda kokku 5 (just viis) korda, millest üks karjumine oli 40 minutit pikk ja ülejäänud lühemad. Lisaks kõigele ärkas Kelli ka kaks korda (ju teda häiris ka venna nutmine ning Kelli köhis ka öösel, mis teda jooma ajas). Päeval ei ole lapsel midagi viga, ei köha, ei nohu, ütleb et kurk ei ole valus ja köhahoogu ei järgnenud isegi pärast 1,5tunnist päevast jonnihoogu. Igaljuhul läks ta täna aeda ja ütlesin kasvatajale ka, et öösel köhis üsna hoolega, et kui ta seal päeval ka köhib või tundub mingil muul viisil, et ta võiks tõbine olla, et siis saan iga kell talle järgi minna, et andku aga teada.
Kokkuvõtvalt siis oli kahe lapse peale kokku 7 ärkamist, millest üks Kerdi ärkamine oli pikk. Lisaks olen vist ise ka külma saanud, aga ma ei tea kuidas see on võimalik- juba kuid käin salli, kinnaste ja mütsi või peapaelaga. Kui on peapael peas, siis kindlasti ka veel kapuuts otsas. Ainus võimalus on üleriietamine, s.t. et higistan, kui lapsi lükkan käruga (kui nad kahekesi on kärus) ning võibolla siis olen külmetanud. Samas oli Kelli ju mitu päeva nüüd kodus ja sellist kahe-lapse-käru-lükkamist ei olnud. Ah, ma ei tea. Vässss
—
Õhtusöögiks oli eile viinerikaste ja kartul ning hapukoore-hamburgerikastme-marineeritud kurgi-tilli kaste. Lisaks veel kohupiimavorm.
—
Täna on Kellil aias jõulupidu, nii et ehk tuleb veidi positiivsema noodiga postitus ka õhtu poole 🙂





